Juba eile mõtlesin süües söökla peale. Kas sealne keskkond on soodne einestamiseks. Hakkasin mõtlema sellele, kuna tunnen, et lärm on seal liiga tugev. Niisiis laadisin oma nutitelefonisse detsibellimõõtmise appi ja einestamise ajal panin selle tööle. Minu sööklas veedetud aja jooksul oli keskmine müratase 73 db, kusjuures müra haripunktiks oli 84 db ja miinimumiks 67 db.
Niisiis tegin ka natuke uurimist ja sain teada järgmist:
,,...Lisaks närvisüsteemi räsimisele põhjustab müra häireid mao töös (halvemal juhul kahjustusi), rikub ainevahetuse ja keerab untsu hormonaalse tasakaalu.''
30 dB(A)– sosin, kuuldav 1 meetri kaugusel;
50 dB(A)– vihm;
50-60 dB(A) – normaalne kõne;
60 dB(A)– elektripardel;
80 dB(A)– uksekell, telefonihelin; (hakkab segama inimeste vahelist suhtlemist)
85 dB(A)– veoauto; (Lubatav müra piirnorm EL-s on 85 dB)
90 dB(A) – karjumine;
95-110 dB(A)– mootorratas;
110 dB(A)– püssilask õhku;
140 dB(A) – lennukimootor.
Nagu näeme oleme sööklas võimelised olema nagu sõitvad veoautod. Tekitame müra, mis on napilt alla piirnormi, kuid siiski, see väsitab meid ja segab toitumisprotsessi.
Siinkohal oleks sobilik kõiki blogilugejaid, kes hoolivad tervisest, paluda, et nad sööklas omavahel rääkides sosistaks. Seda kuuleb ainult inimene kellele sa sosistad ja teiste omavahel sosistajate jutt pole häiritud - ei teki üksteisest ülekarjumist.
Sander Promm
(uurimusel osutasid moraalset tuge ka teised blogiloojad)
No comments:
Post a Comment